Kastanpruunist puidust kokku lapitud lauad, kupli all tuhmilt hoogu koguvad lambid, kõrged, kuid mugavad pukk toolid, vaatega otse lummavale ookeanile. Vasakut kätt jääb lai valge sein, kuhu peale on maalitud toasuurune puu, koos kiige ja lühikese mõtteteraga. Mu armsaks saanud Treehouse kohvik, kus ma enam ei pea isegi tellimust ütlema! Läikivmustade siilisoenguks pügatud juustega noormees juhtab mind otsejoones mu lemmikkohale, samal ajal kui letitagant ainuüksi kinnitava noogutuse peale rõõmsalt kaerapiima hakatakse vahustama. Enamasti on baristaks portselanikarva nahaga blond, kes lahkelt naeratades joogi mulle lauda toob, naerukurrud suurte pruunide silmade ümber sätendamas. Milline rõõm. Saan esimest korda elus tunda sama, mida tundsid kõik mu kulda väärt püsikad Hetkes ja Food Republicus. Kui aegajalt midagi veel lisaks tellin, ei kajastu see kunagi minu hiljem makstavas arves… milline varjatud, aga südantsoojendav žest.
Mis saab edasi?
Plaanid on nüüd kujunenud nii, et rentisime Mattiga kuuks ajaks Richardilt Whinny (karavan, millega Perthist siia sõitsime) ja hakkame neljapäeval Austraalia Idarannikut avastama - miski, mida tahtsin siia saabumisest alates teha! Plaanis on üle vaadata kõik suuremad linnad: Brisbane, Sydney, Canberra ja Melbourne. Viimase osas peame ajaliselt vaatama, kas suudame selle ajakavasse mahutada, kuid hetkel näib täitsa realistlik. Matt saab Poolast pärit sugulasi külastada ja mina enda kullatükke (Food Republic + Grete, Tim ja lapsed).
Suure südamega Richard põrutab täna pärastlõunal Lõuna-Aafrikasse, sealt edasi New Yorki ja võibolla lõpetab Indoneesias. Kirjutan siin küll iga kord milline lobasuu ta on, aga näete - ehe näide, kui kasulikud on tänapäeva maailmas tutvused ja sõbrad ülemaailma. Tagasi lendu tal ostetud ei ole, mis tõttu ei pruugi ta enne meid Airlie Beachile jõuda. Selleks puhuks lasi ta eile mitu paari uusi võtmeid teha, et saaksime tagasi jõudes kohe tema juurde minna, olgugi, et ta ise kusagil maailma peal ringi seikleb. Milline ilus hea hing.
Jääme ilmselt kõik meie koos veedetud aega positiivselt mäletama ja südamesopis taga igatsema. Nii palju nalja ja naeru. Iga päev valmistasime küllusliku õhtusöögi, mis eranditult alati sisaldas ka meeliülendavat magustoitu. Et me kõik ülekaalulistena ei lõpetaks, proovisime päevasel ajal võimalikult palju ringi liikuda - entusiasmist pulbitsev Richard tutvustas meile ümbruses asuvaid linnasid ja pärastlõunal käisime Bowlsi mängimas, mis nii minul kui ka Mattil üheks lemmikajaviiteks kujunes.
Saan pidevalt küsimusi, kuidas mul läheb. Kindel vastus on paremini, kui kunagi varem. Minu keha on nii Eestis kui ka tarpingus vatti saanud kahjustustest täielikult taastunud. Juuksed lähevad iga kuuga paksemaks ja tervemaks, varem räsitud küüned on perfektselt ühesugused, tugevad. Keha pakatab energiast ja varem kuiv nahk on pehme ja pidevalt niiske. Tunnen iga keharakuga, et liigun õiges suunas ja midagi väga toredat on nurga taga ootamas.
Nüüd, uuele roadtripile minnes, saavad ka blogipostitused natuke värvi juurde. Proovin võimalikult järjepidevalt teid siis kursis hoida. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar